Heather Graham. Laske surnutel magada (Ersen, 2016)

laske-surnutel-magadaTegemist on triloogia esimese osaga. Teine osa (Surnute äratamine) on ka õnneks juba eesti keelde tõlgitud ja loodan, et peagi tõlgitakse ka kolmas osa. Tegemist on põnevikuga, mida on väga raske käest panna. Mis minu jaoks raamatu eriti põnevaks teeb on müstiline element selles.

Ühel päeval tuleb Danni Cafferty antiigipoodi üks vanaproua, kes on väga ärritunud. Tema valduses on üks büst, mida ta süüdistab oma mehe tapmises. Ta tahab, et Danni tuleks ja viiks selle büsti minema. Danni ei usu alguses vanaproua juttu ja hiljem, kui ta läheb kuju ära tooma, on juba hilja. Proua on surnud ja kuju kadunud.

Seda büsti jahib ka Michael Quinn, endine politseinik ja detektiiv, kes on otsustanud kuju hävitada, et peatada surmada jada. Koos Danniga asuvadki nad kuju otsima. Selle käigus satuvad nende enda elud ka ohtu. Muidugi ei puudu raamatust ka killuke armastust ja suur sõbralik koeravolask.

Tegevus toimub New Orleansis. Juba sellel kohal on minu jaoks müstiline aura. Igatahes mina elasin raamatusse niimoodi sisse, et unustasin eile pooled asjad tegemata, mida teha tahtsin. Soovitan lugeda nendel, keda köidab põnevus, vaimud ning kummitused.

Advertisements

Kiera Cass. Kuningatütar (Pikoprint, 2016)

kuningatütarÜle tüki aja võtsin kätte ühe noorteka. Tegemist on sarja neljanda osaga (eelnevad osad on Väljavalitu, Eliit, Printsess).

Neljandas osas on Maxon ja America abiellunud ja neil on neli last. Kaksikud Eadlyn ja Ahren ning Kaden ja Osten. Kuna kaksikutest sündis esimesena Eadlyn saab temast järgmine valitseja ja riigi esimene kuninganna. Teda on selleks kasvatatud ja õpetatud sünnist saati.

Riigis on kastisüsteem küll kaotatud, aga inimesed ei ole ikka rahul. Selleks, et inimeste tähelepanu mujale viia, korraldab kuningapere järgmise Valiku.Eadlyn peab endale 35 noormehe hulgast leidma endale sobiva mehe. Eadlyn ise ei ole sellest üldsegi huvitatud, aga teeb riigi huvides head nägu. Sellest saabki järjekordne seiklus alguse.

Täitsa mõnus ja põnev lugemine, kuigi peategelane oli kohati ärritav. Enesekeskne ja ülbe tüdruk. Ilmselt autor kujutas teda nii, sest ta on kuningatütar ja järgmine kuninganna. Igatahes hakkas peategelase suhtumine teda ümbritsevatesse inimestesse vastu. Muidu polnud raamatul viga. Kaasahaarav noortekas.

William Shakespeare. Romeo ja Julia (Tammerraamat, 2011)

romeo-ja-julia-tragöödia-viies-vaatusesSeda raamatut ma olen kunagi kooliajal lugenud, aga nüüd lugesin üle. Praegu oli seda natuke koomiline lugeda, kuigi lool on kurb lõpp. Tead juba raamatut kätte võttes, et lõpp on kurb, aga ikkagi tõi see mulle pisara silma. Koomiliseks tegi raamatu tegelaste kõne ülespuhutud stiil ja valmisolek iga solvangu peale  kohe mõõk haarata ja solvaja tappa. Tegu on muidugi väga hea raamatuga, mis edeneb kiiresti. Sisu ilmselt  on enamusel teada, aga siiski natuke kirjutan siia sellest.

Romeo ja Julia suguvõsade vahel valitseb igipõline vaen. Romeo ja Julia kohtuvad esimest korda Julia vanemate korraldatud peol. Nad kohtuvad ja armuvad. Neil õnnestub isegi salaja abielluda munk Lorenzo abiga. Pulmapäeval tapab Romeo kahjuks ühe Julia sugulase ja ta saadetakse maapakku. Samal ajal on Julia vanematel kindel plaan panna oma tütar mehele krahv Parisele.

Julia satub muidugi ahastusse ning palub munk Lorenzolt abi. Koos mõtlevad nad välja plaani, kuidas seda vältida. Plaan ei lähe kahjuks või õnneks plaanipärastelt ja tulemus on teada.

Audrey Magee. Avantüür (Petrone Print, 2016)

avantüür“Avantüür” on üks äärmiselt kummaline raamat. Öelda oleks selle kohta nii palju, aga samas ei oska kuskilt otsast pihta hakata. Ma pole isegi kindel, kas see raamat mulle meeldis või mitte. Ma pean selle üle veel natuke mõtlema.

Raamatu tegevus toimub Teise maailmasõja ajal. Peter Faber on saksa sõdur, kes tahab sõjast puhkust saada. Selleks ta valib kosjaagentuurist välja Katharina Spinelli ja nad abielluvad. Nad veedavad koos paar nädalat ja mees läheb tagasi sõtta. Naine lubas ta ära oodata.

Raamatus kirjeldataksegi saksa sõduri ja lihtsa naise vaatepunkti sõjale ja elule. Peter Faber on alguses väga patriootlik. Kõik, mida Saksamaa juhid ütlevad või teevad, on tema jaoks õige. Otsuseid kahtluse alla ei seata. Saksamaast võimsamat pole ja teised riigid alistuvad kohe. Sõja võit on ainult nädalate küsimus.

Samas Katharina on lihtne naine, aga tahaks ka nautida neid hüvesid, mida kasutavad kõrgete ohvitseride naised. On selle nimel valmis isegi enese maha müüma.

Mida rohkem sõja lõpu poole, seda rohkem muutuvad ka tegelaste mõtted. Peter jookseb toidu nimel venelaste poolele üle ja satub seal vangi. Katharina on lõpuks ikka tagasi seal, kus alustas. Sõda toob inimestes esile kõige halvema. Nii on Katharina isa alguses väga patriootlik ja teeb, mida iganes, et võimuladvikule meeldida. Pärast kiibitseb samamoodi venelastega.

Raamatu teema on raske, kõik need sõjakoledused ja vägivald, aga kirjutatud väga hästi. Lugemine edeneb kiirelt. Mu peas on praegugi peale selle tutvustuse kirjutamist mõtete virvarr. “Avantüüri” kohta oleks veel paljugi öelda. Soovitan lugeda, sest raamat on mõtlemapanev. Tavaliselt, kui sõjast kirjutatakse, siis ikka liitlaste vaatenurgast.

Rick Mofina. Nad kadusid (Ersen, 2016)

nad-kadusidJeff sõidab naise Sarah ja poja Cole’iga New Yorki puhkusele, et kokku lappida purunemise äärel olevat perekonda. Jeff läheb korraks poodi ja selle lühikese aja jooksul kaovad mõlemad. Kui politsei asub asja uurima, siis selgub, et Sarah ja Cole’i kadumise taga ei ole lihtlabased röövijad, vaid sellega on seotud terroristid.

Mulle see raamat suurt muljet ei avaldanud. Lugu ise oli küllalt põnev, aga mõni asi ei tundunud minu jaoks usutav. Näiteks see, et alguses ei võtnud politsei lugu eriti tõsiselt, arvates, et nad on kusagile poodi läinud. Aga siis näitas Jeff võtmehoidjat, mille ta maast leidis ja kohe võttis politsei asja tõsiselt. Minu jaoks on see otsitud põhjus.

Kohati ajas see mitme politseiüksuse töötajate kirjeldamine ja tegutsemine segadusse. Seda oli lihtsalt liiga palju. Erinevaid lühiajalisi tegelasi oli üldse liiga palju. Raamatu keel on ka kuidagi lihtsavõitu. Ma ei tea, kas see on originaalis ka nii või lihtsalt tõlkija viga. Selles raamatus ma kahjuks natuke pettusin ja ei julge väga soovitada.

Terhi Pääskylä-Malmström. Minu Tallinn (Petrone Print, 2016)

minu-tallinn-kalevitüdruku-kroonikaJärjekordne Minu-sarja raamat. Selle sarja tase on küllaltki kõikuv. Õnneks “Minu Tallinn” mulle pettumust ei valmistanud. Natuke rohkem oleks võinud olla juttu Tallinnast endast. Autor keskendus rohkem enda isiklikule elule. See õnneks raamatu kvaliteeti alla ei kiskunud, sest Terhi on siiski elukutselt ajakirjanik. Pealegi on tal hästi põnevad kogemused ja sündmused Tallinnas juhtunud, mida ta on raamatus kajastanud.

Autor kirjeldab, kuidas ta hakkas eesti keelt õppima, kuidas ta Tallinnasse korterit otsis ja mis sekeldused sellega seoses olid, kuidas ja mis tööd ta siin tegi ja teeb ning loomulikult eestlaste ja soomlaste erinevustest ning paljust muust.

Ma sain ennast temaga ka mõnes kohas samastada. Näiteks vanalinnas ekslemisega. Ma millegipärast alati eksin seal ära. Samuti tema kogemused Tallinna ühistranspordiga. Kõik see on kirja pandud humoorikas stiilis. Raamatu lõpp vajus minu meelest natuke ära, aga soovitan siiski lugeda.

Winston Graham. Demelza (Varrak, 2016)

demelza-teine-poldarki-raamatTegemist on Poldarki sarja teise raamatuga (esimene osa “Poldark”). Teise osa tegevus toimub aastatel 1788-1790. Nende paari aasta sisse mahub palju.

Lihtsast köögitüdrukust Demelzast on saanud maahärra Ross Poldarki naine. Ta on saanud väikese tütre emaks ja võiks olla väga õnnelik, kuid seda takistavad mitmed asjaolud. Kaevandusel on raskuseid ja see hõivab kogu Rossi tähelepanu nii, et ta viibib palju perest eemal.Demelzale ei anna rahu, et Verity ja Andrew lahku aeti. Ta sepitseb Rossi selja taga plaani, kuidas neid uuesti kokku viia. Pärast tõuseb sellest muidugi suur jama. Palju on reetmist. Vaikselt hakkab välja kujunema Ross Poldarki ja George Warleggani vaheline vastasseis. Samuti kajastatakse kaevurite rõõme ja muresid.

Autor on mõne koha peal natuke etteaimatav, aga pole hullu. Mul oli kahju, et üks hea inimene surma sai. Nagu esimeses osas jätkub siingi rahulik jutustamislaad, mis on ometi köitev. Mulle see raamat meeldis ja jään ootama järgmiseid osi. Loodan, et Varrak tõlgib ka ülejäänud osad ära.