Karen Joy Fowler. me oleme kõik täiesti endast väljas (Varrak, 2016)

me-oleme-kõik-täiesti-endast-väljasRaamatus jutustab Rosemary oma perekonna loo. Rosemary läks ülikooli kodust kaugele, et keegi ei teaks, kes ta on. Tal oli muidu täiesti normaalne perekond, välja arvatud “õde” Fern. Fern on šimpans. Nad kasvasid koos. Kui Rose sai 5-aastaseks, siis ühel hetkel Fern kadus.  Aga Ferni mõju Rose käitumisele jäi. Ühel hetkel lahkub ka tema vend kodust ja ei tulegi tagasi. Venda näeb ta alles kümne aasta pärast. Rose püüab oma mälestusi unustada, sest ta süüdistab ennast, et Fern ära viidi. Aga sellest pole kasu. Nii Rose hakkabki tasapisi meenutama. Samas ta kahtleb pidevalt enda meenutustes, kas see ikka nii juhtus või mõtles ta selle kõik välja. Lõpuks räägib Rose avameelselt emaga, mis siis ikkagi Ferniga juhtus.

Minu jaoks oli tegu natuke kummalise raamatuga. Raamat on väga hästi ja ladusalt kirjutatud, aga samas ajas mind kohati segadusse autori hüppamine ühest ajast teise. Lapsepõlvest tudengipõlve ja vastupidi. Raamatu teema on intrigeeriv: šimpanside ja üldse teiste loomade ära kasutamine teaduslike uuringute tarbeks.

Raamatu lõpus on välja toodud autori enda mõtted “me oleme kõik täiesti endast väljas” kirjutamisest ja täiendavat teavet ning lisalugemist erinevate šimpanside projektide kohta.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s