S. K. Tremayne. Külmakaksikud (Pegasus, 2016)

külmakaksikudOn üks pealtnäha normaalne perekond: ema Sarah, isa Angus ja kaksikutest tütred Kirstie ja Lydia, kes on nii sarnased, et isegi ema ja isa ei tee neil vahet. Kahjuks saab üks tütardest surma, kui ta kukub alla teise korruse rõdult.

Aasta pärast seda kurba sündmust kolivad nad ühele väikesele šoti saarele, kus on ainult vana majakas ja majakavahi hoone. Seal loodavad nad uuesti alustada oma kildudeks purunenud elu. Samal ajal hakkab Kirstie väitma, et tema on hoopis Lydia ja miks te mind Kirstieks kutsute. Kumb kaksikutest siis ikkagi surma sai? Miks see juhtus? Ja kes on süüdi? Hoolimata suurest salatsemisest Anguse ja Sarah vahel, hakkavad saladused ilmsiks tulema.

Tegemist on äärmiselt pineva psühholoogilise põnevikuga. Ma lugesin seda raamatut poole ööni nii, et kellaaeg ununes. “Külmakaksikud” jääb mind ilmselt pikaks ajaks painama. Autor kirjutab suurepäraselt, aga mulle ei meeldinud kaksiku surmani viinud sündmuste ahel. See tundub kuidagi labane ja liiga lihtsakoeline. Raamatu lõpplahendus oli ilmselt ainuvõimalik. Soovitan lugeda, aga ärge lõppu enne ära lugege!

Advertisements

3 thoughts on “S. K. Tremayne. Külmakaksikud (Pegasus, 2016)

  1. Just!Mu jaoks oli ka ootamatult veider see lõpp.Samas ei meeldinud mulle ka see,kui Sarah hakkas oma meest kahtlustama.Ja nende kahe vahel oli nii palju vihkamist.Milleks koos olla?

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s