S. K. Tremayne. Külmakaksikud (Pegasus, 2016)

külmakaksikudOn üks pealtnäha normaalne perekond: ema Sarah, isa Angus ja kaksikutest tütred Kirstie ja Lydia, kes on nii sarnased, et isegi ema ja isa ei tee neil vahet. Kahjuks saab üks tütardest surma, kui ta kukub alla teise korruse rõdult.

Aasta pärast seda kurba sündmust kolivad nad ühele väikesele šoti saarele, kus on ainult vana majakas ja majakavahi hoone. Seal loodavad nad uuesti alustada oma kildudeks purunenud elu. Samal ajal hakkab Kirstie väitma, et tema on hoopis Lydia ja miks te mind Kirstieks kutsute. Kumb kaksikutest siis ikkagi surma sai? Miks see juhtus? Ja kes on süüdi? Hoolimata suurest salatsemisest Anguse ja Sarah vahel, hakkavad saladused ilmsiks tulema.

Tegemist on äärmiselt pineva psühholoogilise põnevikuga. Ma lugesin seda raamatut poole ööni nii, et kellaaeg ununes. “Külmakaksikud” jääb mind ilmselt pikaks ajaks painama. Autor kirjutab suurepäraselt, aga mulle ei meeldinud kaksiku surmani viinud sündmuste ahel. See tundub kuidagi labane ja liiga lihtsakoeline. Raamatu lõpplahendus oli ilmselt ainuvõimalik. Soovitan lugeda, aga ärge lõppu enne ära lugege!

Advertisements
Rubriigid: Raamatud, sildid: , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 Responses to S. K. Tremayne. Külmakaksikud (Pegasus, 2016)

  1. Tiina ütles:

    Just!Mu jaoks oli ka ootamatult veider see lõpp.Samas ei meeldinud mulle ka see,kui Sarah hakkas oma meest kahtlustama.Ja nende kahe vahel oli nii palju vihkamist.Milleks koos olla?

    Liked by 1 person

  2. Pingback: S. K. Tremayne. Tulelaps (Pegasus, 2017) | Triinu raamatublogi

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s